Trailmapi rakendus läks uuenduse käigus üle nn freemium-mudelile, mis tähendab, et rakenduse põhifunktsioonid on ka edaspidi tasuta ("free"). Aktiivse kasutaja igatsetud edasijõudnumad funktsioonid ("premium") saab omakorda kasutusse, ostes Plus-paketi, mis on oma mudelilt tähtajaline tellimus.

Muutus freemium-mudelile on tekitanud kommentaare nii poolt kui vastu. Osa kasutajaid mõistab muutuse vajadust ja kuigi tasu alati veidi kipitab, on vastutasuks saadav rakenduse usaldusväärne jätk ja areng väärtuslikumad. Teised on omakorda esitanud mitmesuguseid küsimusi tasulisuse kohta. Selles kirjutises käime need küsimused läbi.

Tausta ja ajalugu

Et mõista mõtteid uue suuna taga, tasub kõigepealt veidi ajalugu läbi käia. 2013 lükkas Antti Nissinen Tamperes käima OSM-i rajakaardistuse ja arendas ka esimese versiooni "MTB Kartta"-teenusest. 2016 töötas Tapio Kaasalainen välja Garmini seadmetesse sobiva versiooni "MTB Kartta"-stiilist ja uuendas hiljem ka üldist "MTB Kartta"-stiili.

2018 arendas allakirjutanu "Bikemap"-rakenduse, sealhulgas taustaserverid. Motivatsioon oli "käed mullas" meetodiga proovida uusi tarkvaratehnoloogiaid ja saada enda kasutusse funktsioone, mida Antti lihtsakoelisel veebisaidil polnud. Bikemapi kogunes tasapisi uusi funktsioone, avasin selle ka teistele ja sedamööda hakkas kasutajate arv kasvama. Kui kasutus laienes ka teistele aladele peale maastikurattasõidu, muutsin rakenduse nime "Trailmap"-iks. Teel lisandus mu motivatsiooninimekirja omadest vajadustest laiem eesmärk toetada nii kaardistust kui ka kaardi abil harrastajaid looduses liikuma, nii rattaga kui tossudega, ja leidma radadelt uusi elamusi — see on endiselt Trailmapi missioon.

Aasta 2023. OSM-i on radu (Soomes) kogukonna poolt kaardistatud ja (mtb-)klassifitseeritud üle 23000 km! OSM-i rajakaardistuse lendutõusu ja kasvu on olnud vahva vaadata, eriti pärast "suurt hüpet" 2020. Üha rohkem radadel liikuvaid mtb- ja gravel-rattureid, rajajooksjaid, koerajalutajaid jne on harjunud seda "aardelaegast" kasutama, ja pakuksin, et suurem osa Trailmapi kaudu. Kuigi neid, kes usuvad MML-i topograafilise kaardi ütlevat, kus rajad on, on veel (koguni jahmatavalt) palju… Kui Trailmap bugitab, kokutab või kui sellest puudub mõni funktsioon, siis pistetakse sõna kärmelt FB-sse või otse mulle e-postiga; paljudele on Trailmap ju rakendus nagu Strava, Komoot, Garmin vms, samasuguste ootustega usaldusväärsuse, kvaliteedi, funktsioonide jne osas.

Sellel pool lauda hakkas olukord aga selles teekonna punktis mõtlema panema: on muidugi olnud vahva näha harrastusprojekti lendu tõusmas ja paljudele kasu toomas — teisalt ei pidanud sellest kunagi tulema selline laialt kasutatav teenus, sest selle tehniline teostus oli rõõmus harrastamise nimel toodetud tehnoloogiakatsetuste segapuder. Seetõttu käis ülalpidamine juba töö eest ja oli kogu aeg kaugemal sellest omi huve teenivast harrastamisest, millest projekt algas. Kasutajatele tasuta teenus on ju kõike muud kui tasuta pidada, ja kui kulude kasvu püütakse piirata, siis ülalpidamise maht aina kasvab, samal ajal kui usaldusväärsus ja jõudlus kärisevad. Sellise teenuse ülalpidamine on muide sellepoolest huvitav harrastamine, et sageli ei saa harrastamise ajahetke valida: kui teenuses on probleem pühapäeva hommikul, kui pidid oma sõidule minema, siis on probleem käes just sel hetkel ega oota, et jõuaksid enne oma sõidu ära teha. Ja täpsustame veel, et siin pole mingit "tiimi" töökoormust jagamas, vaid see on klassikaline "üks vändutab treipingi taga" projekt.

Kuidas edasi? Üks võimalus oleks nentida "igal asjal oma aeg", kokku tõmmata või pakki panna see harrastusprojekt ja suunata vabanenud aeg, energia ja raha muudele piiratud aja pärast võistlevatele toimetustele. Teine võimalus oleks kasutada ära teel kogunenud õppetunnid, suurepäraselt hoogu saanud OSM-i rajakaardistus ja tekkinud kasutajaskond ning ehitada Trailmap uuesti üles kestlikumale alusele. Selles punktis on ilmselt selge, kumb tee praegu töö all on.

Trailmapi suur uuendus 2023 - 2024

Mida see uuendus praktikas tähendab? "Segapuder" ehk paljud Trailmapi teostuse kesksed osad tuli uuesti üles ehitada nii, et nende edasiarendus ja ülalpidamine oleks mõtestatud, ja serverimahtu tuli lisada ning servereid dubleerida nende toimimise tagamiseks — need vastasid kasutajate hüüdele usaldusväärsuse, vasteaegade ja uute funktsioonide järele. Praktikas nõudis see seega pikaajalist ja märkimisväärset aja ja raha investeeringut — ka sellisesse igavamasse rassimisse, mida kombeks kutsuda "tööks", mitte harrastamiseks.

Kui selle uue projekti eesmärgid ning selleks vajalik töö ja rahaline investeering hakkasid selginema, tuli mõtisklus nihutada sellele, kuidas seda nii võimaldada kui ka endale pikas jooksus mõtestatuks teha. Lahendus oli tunnistada, et Trailmapi arendus ja ülalpidamine polnud enam pelk harrastus, vaid selles olid mängus nii "töö" kui ka "kulu" komponendid, mida peaks suutma kompenseerida. Lahenduseks tõusis üleminek "freemium"-mudelile, kus juhuslik kasutamine, näiteks kaardi vaatamine, oleks endiselt tasuta ja regulaarse kasutamise eest omakorda võetakse kasutustasu, mis vastab kasutaja saadavale kasule rakendusest.

Freemium-mudeli keskne joon on see, et see võimaldab Trailmapil endiselt jääda laia harrastajaskonna vahendiks OSM-i rajakaardi kasutamiseks. Trailmapiga saab ka igaüks jagada marsruute, usaldades, et teised saavad jagatud marsruudi avada ilma tasudeta või nõudmisteta rakendus paigaldada või kasutajaks registreeruda. Kui aga harrastaja juhuslik Trailmapi kasutus muutub regulaarseks ja rakendusest saab harrastuse keskne osa, siis on minu meelest mõistlik, et kasutaja osaleb ka rakenduse arenduse ja teenuse ülalpidamise kuludes ja töömahus, makstes selle eest umbes kolme euro suuruse kuutasu.

Trailmapi teenust arendatakse ka edaspidi põhimõtteliselt "armastusest ala vastu". Freemium-mudel toimib võimaldajana: saan panustada teenuse arendusse ja kvaliteeti tunduvalt rohkem raha ja aega kui muidu võimalik oleks, ja teha rakenduse tuleviku kohta otsuseid pikas vaates.

Küsimusi ja arutelu

Kui freemium-mudelist esimest korda OSM-i kaardistajate seas räägiti, siis tõusis vestlustes esile mõni küsimus ja seisukoht, mis on paslik ka siia talletada.

Suurem osa kaardistajaid jagas mõtisklust Trailmapi teenuse jätkusuutlikkuse tagamise üle ja nägi freemium-mudelit toimivana, lootes, et põhifunktsioon ehk "rajakaardi vaatamine" on ka edaspidi tasuta. Osa kaardistajaid tundis omakorda tasulisust ehk "ärilisust", nagu osa seda kirjeldas, väljakutsuvana. Neilt kaardistajatelt tõusnud küsimused ja seisukohad võib lihtsustada kolmeks teemaks:

• Kas on õiglane, et Trailmap "rahastab end" kaardistajate poolt Trailmapile tasuta tehtud töö arvelt?
• Kaardistajad teevad oma töö tasuta, miks siis Trailmapi arendaja ei tee sama?
• Põhifunktsioonid, nagu kaardipaanid, peavad olema tasuta, sest 1) need põhinevad otseselt kaardistajate tehtud tööl ja 2) rakendused nagu Strava pakuvad palju põhifunktsioone tasuta vastutasuks kasutaja andmete eest ja "premiumi" eest võib siis maksta ka — aga premium peab olema selgelt midagi muud kui kaart ise.

Minu kommentaarid allpool käsitlevad neid teemasid eri nurkade alt, õgvendades ühtlasi mõnda arutelus tõusnud üldisemat väärarusaama:

1. OSM-(raja)kaardistajad on kaardistanud OpenStreetMapi kogukonnakaardile (OSM), mitte Trailmapile. Trailmap küll kasutab OSM-i andmeid, täpselt nagu paljud teisedki rakendused (nt Komoot kasutab täpselt samu andmeid ja samu mtb:scale silte radade klassifitseerimiseks maastikurattasõidule). Trailmapil pole seega andmetele ainuõigust ega ka eriti häid tingimusi: OSM-i ODbL-litsents reguleerib rangelt, mida OSM-i andmetega tohib ja mida ei tohi teha. See on muidugi ok, aga selgitab ilmselt veelgi küsimust, miks kaardistuse tulemus ei ole tõesti mingi "Trailmapi andmestik".

2. Kaardistajad teevad oma panuse tasuta, miks siis ei tee Trailmapi tegija ka kogu oma tööd tasuta. Siin võrdsustatakse kaardistuskogukonna ja selle üksikisikute panused Trailmapi arenduse ja ülalpidamisega. Neis on sarnasusi, nagu eespool nentisin: mõlemas on "harrastamise" tüüpilisi jooni ehk huvitavat, omaalgatuslikku ja otseselt tegemise kaudu tasuvat toimetamist — kaardistajad kaardistavad ja mina arendan Trailmapile uusi funktsioone — nii et harrastuse tulemustest saavad mõlemas tegevuses kasu nii tegija kui ka kogukond. See kehtiks Trailmapi puhul 1:1 kaardistusega, kui Trailmapi arendus piirduks sellega, mis on vajalik minu enda kasutuseks, ja teised saaksid siis kasutada sedasama, samadel tingimustel — selline Trailmap ju oligi oma teekonna päris alguses ("Bikemap").

   Praegune Trailmap on kaugel "endale tegemisest": kui mõni funktsioon on enda kasutuseks piisavalt hea, siis ees on veel mitmekordne töö, et rakendus oleks suurele kasutajaskonnale kõlblik: kasutajaliidese lihvimist eri seadmetele ja ka algajatele kasutajatele, testimist, vigade jahtimist, usaldusväärsuse ehitamist, juhendite kirjutamist, kasutajatoe pakkumist. Teenus nõuab ka märkimisväärset serverimahtu, et see suurele kasutajaskonnale toimiks — see maksab nii raha kui ka aega. Kaardistust võib teha millal tahad, kui palju tahad, ja pause võib pidada siis, kui tuju on — pidevalt töötava teenuse nagu Trailmap pidamine on vastutus, millest puhkusi ei võeta. Teenuselt oodatakse, et see töötab aasta iga päev, ja võimalikele probleemidele tuleb kiiresti reageerida.

   NB. Siin ei alahinnata mingil moel kaardistust, ainult konkretiseeritakse tegevuste erinevusi. OSM-i kogukondliku kaardistuse edu keskne tegur on just kõik need positiivsed jooned, mis sellesse on suudetud sisse ehitada — sellega on suudetud üles ehitada tohutu suurusega kaardistajate kogukond. Vastavalt on OSM-i suurimaid väljakutseid edendada kaardistusest väljaspool olevaid asju: juhendeid, kvaliteedi tagamist, tööriistu, tarkvarateeke jne — nende ette võtmine ei tundu samamoodi innustav nagu kaardistamine ja need on krooniliselt tegijateta.

3. "Trailmapi poleks olemas ilma kaardistajate tööta..." oli vestlustes paaril korral kasutatud argument. See on ju iseenesest faktiliselt õige, aga selle kasutamine peamise põhjendusena sellele, et Trailmap peaks kõigile tasuta olema, läheb mööda. Trailmap on rakendus / teenus, mis kasutab OSM-i andmeid nagu Komoot, Strava, MapMyRide, Suunto, Garmin jne jne. Need kõik on kaardistusest võrdselt kasu saanud, see ongi ju avatud andmete (mis OSM-i andmed on) keskne idee. Trailmapi erinevus on selles, et see on ka aktiivselt kaardistustööd toetanud, mitte ainult selle vilju nautinud.

4. Võrdlused Strava tasuta funktsioonidega või "kaart peaks vähemalt kõigis vormides tasuta olema" tunduvad põhinevat veidi rohkem tundel kui analüütilisel mõtisklusel väärtuse tekkimise ja vahetuse üle. Näiteks Strava, nagu paljud teised sarnased teenused, saab otsest väärtust igalt tasuta kasutajalt, kes oma andmeid Stravas jagab — neist kasutajate andmetest saab Strava ainuomanduses olev andmestik, mida Strava saab mitmel eri viisil monetiseerida. Trailmapis pole mingit sarnast mehhanismi, millega ta kasutajatest kasu saaks. "Kaart peaks tasuta olema..." kommentaari on hea ka võrrelda OSM-i praktikaga: openstreetmap.org veebiteenus on tasuta, aga OSM-i paaniservereid puudutavad selged reeglid ("OpenStreetMap data is free for everyone to use. Our tile servers are not.", nagu nende fair usage policy kirjeldab) — ja seda hoolimata sellest, et tegemist on OSM-i omanduses oleva andmestikuga, mida ta teistele kasutamiseks litsentsib.

5. Kommentaaridesse "ärilisusest" on sisaldunud eeldus, et sellise rakenduse arendamine oleks märkimisväärselt kasumlik äri. Trailmapi sihtturg on aga suuruselt üsna piiratud ja vajalik töö mahukas — lihtne arvutus ütleb need realiteedid ära. Projekti käivitav jõud ei saa seega olla võimalikud ärikasumid, vaid kirg väljakutse enda lahendamise vastu ehk nn "armastus ala vastu". Freemium-mudel on ettevõtmise võimaldaja: tagab, et arendaja rahakott ei tühjene keset projekti ega ohverdata ka tohutut hulka tööd millelegi, mida kasutajad eriti ei hinda.

6. MTB-rajakaart (ehk Trailmapi põhikaart) on kelle tahes käeulatuses: OSM-i andmed on avatud, nagu juba eespool nenditud, ja ka MTB-rajakaardiks vajalik (Carto CSS / Mapnik) kaardistiil ning kaardiserveri lähtekood on saadaval Githubist: https://github.com/MaRaSu/openstreetmap-tile-server.