TUGI
trailmap
Kuidas sündis Soome MTB-rajakaart: 12 aastat aktiivset kogukondlikku kaardistust
Analüüs OpenStreetMapi kaardistuse arengust Soomes 2007–2025. Osaliselt tehisintellekti kirjutatud, inimese kontrollitud ja toimetatud.
Sissejuhatus
Kui avad Trailmapi rakenduse ja näed tuhandeid maastikurattaradu üle Soome, siis võid mõelda: kust see kõik on tulnud? Kes on kaardistanud kõik need rajad, märkinud nende raskusastmed ja lisanud detailid pindade ja laiuse kohta?
Vastus on ühtaegu lihtne ja hämmastav: see on kogukonna töö. Vabatahtlike kaardistajate, kes on tasapisi, rada rajalt, ehitanud kattuva kaardi Soome maastikurattaradadest OpenStreetMapi andmebaasi.
Aga kuidas see õigupoolest juhtus? See kirjutis põhineb põhjalikul analüüsil MTB-klassifikatsiooniga radadega seotud OpenStreetMapi andmete muudatuste ajaloost Soomes ja jutustab loo sellest, kuidas kogukondlik kaardistus on 12 aktiivse aasta jooksul (2013–2025) kasvanud tänasesse mõõtu.
Saavutuse mastaap
MTB-klassifikatsiooniga radade pikkus Soomes: kasv üle aastate
Alustame numbritest, mis jutustavad loo:
- 29029 kilomeetrit klassifitseeritud MTB-rada (ainult rajad)
- 166759 tk teed (OSM "way") — rada (path) ja laiemat rööbast (track) — kaardistatud mtb:scale-märkega (139162 tk ainult rada ehk path)
- 10324 tk muud teetüüpi, millel MTB-klassifikatsioon (unclassified, cycleway, footway, service) — mtb:scale oli algselt mõeldud ainult highway=path-radadele, aga seda on laiendatud ka teistele teetüüpidele, sest see on kasulik näiteks gravel-rattasõidule ja sama head alternatiivset silti pole (nt mtb:scale=0- on väga hästi mõistetav märk ühtlasele, hea pinnaga rööpale)
- 12 aastat aktiivset kaardistustööd (2013–2025), pärast pioneerietappi
- 3056 kaardistajat on osalenud radade ja muude rööbaste kaardistamises (millel on mtb:scale märge)
- 1178 kaardistajat on aktiivselt lisanud MTB-spetsiifilist infot (mtb:scale-märkeid)
- 99,1 % kaardistatud radadest kasutab kehtivaid mtb:scale-väärtusi
MTB:scale jaotus (ainult rajad)
| mtb:scale | Radu | % | Kilomeetrit |
|---|---|---|---|
| 1 | 61198 | 42,9% | 12735 km |
| 2 | 36963 | 26,0% | 7704 km |
| 0 | 23232 | 16,3% | 4589 km |
| 3 | 8328 | 5,8% | 1695 km |
| 0+ | 2370 | 1,7% | 522 km |
| 0- | 1768 | 1,2% | 465 km |
| 4 | 1526 | 1,0% | 307 km |
Raskusaste 1 (kergevõitu "kollane" rada) on kõige levinum 42,9 %-ga, aga märkimisväärne osa (26,0 %) on tehnilisemat scale 2 -klassi (oranž). Kokku 85,2 % kõigist radadest on skaalal 0-2 (kaasa arvatud 0+/0-).
Aga pelk hulk ei jutusta kogu lugu. Huvitavam on kuidas see saavutati.
Kolm ajastut: Pioneeridest peavoolu
Uued MTB-klassifikatsiooniga rajad aastas
Soome MTB-kaardistuse ajalugu jaguneb selgelt kolmeks etapiks:
1. Pioneeriaeg (2007–2013): Alus kujuneb
Esimesed aastad olid vaikne pioneeritöö. Väike hulk kaardistajaid tegi eeltööd:
- Ainult peotäis aktiivseid kaardistajaid aastas
- Keskmiselt alla 1000 uue mtb:scale-märke aastas; radade kaardistamine ilma MTB-klassifikatsioonita oli suhteliselt palju aktiivsem
- Aga: pikk vaade — 16 kaardistajat on olnud aktiivsed üle 10 aasta
OpenStreetMap ("OSM") asutati Ühendkuningriigis 2004 ja levis sealt üsna kiiresti teistesse riikidesse. Igas riigis oli lähtepunktiks "puhas kaardialus" ehk absoluutselt kogu kaardiandmestik tuli ise algusest peale luua. Nende pioneeride töö oli keskne eriti OSM-i andmestiku aluse terviklikus arengus ja veidi hakkas selle kõrval ka MTB-klassifikatsiooniga radu kaardile tekkima.
2. Kasvuperiood (2013–2019): Organiseerunud kaardistus
Aastal 2013 toimus esimene märkimisväärne tõus — aastased uued märked tõusid üle 2000. See vastab ajajärgule, kui Soome kaardistajad hakkasid organiseeruma:
- Antti Nissineni Tamperes alustatud aktiivne kaardistuse tugi ja juhendamine sai alguse; Antti kõrval hakkas väike aktivistide rühm lähikonna radu kaardistama
- Esimene tänasele sarnanev MTB-kaardistiil ja -kaardipaanide server tuli pakkumisele
- Aktiivsete MTB-kaardistajate arv kasvas tasapisi ja MTB-klassifikatsioonide hulk aastas mitmekordistus
- Aastate jooksul levis MTB-kaardi kaetus ka Suur-Tamperest laiemale, kui toetati veel mõnda linna
- Garmini MTB-kaart 2016 ja Bikemapi rakendus 2018 tugevdasid omalt poolt nii kaardistust kui ka kaardi kasutamist, mis hakkas paistma aastal 2019
3. Kaardistus peavoolu (2020–tänapäev): Läbimurre
Aasta 2020 oli pöördepunkt. Numbrid jutustavad dramaatilisest muutusest:
| Mõõdik | 2019 | 2020 | Muutus |
|---|---|---|---|
| Uued mtb:scale-märked | 8672 | 32868 | +279 % |
| Aktiivsed MTB-kaardistajad | 114 | 328 | +188 % |
| Top 200 aktiivseid | 47 | 123 | +162 % |
Mis põhjustas 2020. aasta plahvatuse?
- COVID-19 pandeemia suurendas tohutult vabas õhus liikumise ja loodusharrastuste populaarsust
- Trailmapi rakenduse avaldamine aastal 2020 tegi OSM-i andmed lõppkasutajatele kohe kasulikuks ja tuntuks
- Positiivne tagasisidetsükkel: parem kaart → rohkem kasutajaid → rohkem kaardistajaid → parem kaart
See polnud mööduv buum. Alates 2020. aastast on kaardistus stabiliseerunud kestlikule tasemele:
- 16000–22000 uut märget aastas (vs 2500–8700 enne 2020)
- 342–383 aktiivset MTB-kaardistajat aastas
- Suurepärane pühendumus: 61,8 % aastatel 2020-2023 alustanud kaardistajatest on endiselt aktiivsed
Aastas aktiivsete kaardistajate arv
Aktiivsete MTB-kaardistajate arv tegi 2020 märkimisväärse hüppe ja on sellest ajast püsinud kõrgel tasemel.
Aastased MTB-radade muudatused, k.a uued rajad
Muudatuste hulk kasvas samas proportsioonis aktiivsete MTB-kaardistajate arvuga: kaardistus levis mitmesse uude linna ja näiteks pealinnapiirkonnas läks kaardistus õigupoolest esimest korda käima. Kui rajarikastes piirkondades kaardistus käivitus, siis hakkas tulemus sündima tõesti kiiresti.
Edu seletus?
Soome OSM-rajakaardistus on ka maailma mastaabis täiesti erakordne: Euroopas tean ainult Itaaliat olevat meist umbes 5000 km ees ja teised riigid on kaugel maas, ka meie naabrid Põhjamaad. Elanike arvu suhtes oleme täiesti ülekaalukad. Mis selgitab seda erakordset sooritust?
Minu hinnang selgitavatele teguritele on järgmine:
- Igaüheõigus ja asustuskeskuste lähikonna laiad rajavõrgustikud on ilmselt kõige tähtsam üksik tegur: MTB-sõiduks kõlbavaid radu on palju, need tuleb ainult üles leida
- 2013 Antti Tamperes alustatud kaardistus pani paika tugeva vundamendi: juhendid, iga öö uuenev MTB-rajakaart ja kriitiline mass kaardistajaid andmestikku loomas --> MTB-kaardist sai kiiresti harrastuse seisukohalt kasulik asi ja kaardistajate töö paistis kohe parema kaardina
- Antti tõttu jõudis OSM-il põhinev rajakaardistus juurduda enne, kui mõni muu viis jõudis positsiooni saavutada: näiteks Rootsis saavutas Trailforksi suletud platvorm valitseva seisundi ja OSM-rajakaardistus on jäänud tahaplaanile; paljudes teistes riikides on kohalikke oma üksikuid rakendusi, mis on OSM-kaardistuse levikut vähemalt aeglustanud
- OSM-kaardistus on ja ei ole "kogukondlik": kaardistajate ühiselt tehtud töö toodab tulemuse, aga teisalt on kaardistajate omavaheline koostöö ja koordinatsioon üsna vähene (OSM-i filosoofia) — võib-olla sobib selline koostöövorm hästi soomlaste meelelaadiga?
- Eelmise jätkuks: OSM-i kogukonnastruktuuri nõrk koht on nende ülesannete täitmine, mis võimaldavad viljakat kaardistamist ja kaardi kasutamist (kaardirakendus, juhendid, arutelufoorum, tööriistad jms) — Soomes on Antti 2013. aasta stardist alates alati olnud vähemalt 1 inimene, kes on kaardistuse ja kaardi kasutamise toetamisele märkimisväärselt aega kulutanud
- 7 aasta jooksul loodud tugev vundament kohtas soodsaid tingimusi aastal 2020 ja boom!
OSM-kaardistust tehakse mitmesugustel motiividel; kaardistamine harrastusena ja avatud andmete toetamine põhimõttena on ilmselt paljudel kaardistajatel vähemalt osa motiivist, võimalik et koguni väga märkimisväärne osa, eriti siis, kui tehtud kaardistustööd pole päris lihtne konkreetse kasuga siduda.
Rajakaardistuse osas paistab olukord OSM-i peavoolust erinevat. Nii vestluste kui ka tähelepanekute põhjal on märkimisväärsel osal rajakaardistajatest keskseks motivatsiooniks oma otsene kasu ja rajakaardistuskogukonna ühise tegemise kaudu saadud kasu. Sidet tuntakse rohkem teiste sama ala kaaslaste ehk MTB-harrastajate kui laiema OSM-i ja avatud andmete kogukondade suunas. Kaardistuse kasu on väga konkreetne ja vahetu: saadakse infot MTB-harrastuseks vajalike radade kohta — infot, mida ühestki muust kanalist õieti saada pole.
Nimetatud põhjustel usun, et OSM-rajakaardistusest rääkimine MTB-harrastajate foorumitel, mitte üldistel OSM-foorumitel, ning MTB-kaardi ja hiljem Bikemapi & Trailmapi rakenduse rollid on olnud OSM-rajakaardistuse edus kriitilised.
Hea võrdlusena võib vaadata Rootsis toimunud arengut, kus Soomega samal ajal alguse saanud OSM-rajakaardistus (MTB-kaardistus oli veel 2016. aastani tasavägine) ei tõusnud kunagi lendu, kui Trailforksi rakendus ja selle suletud kaardistusplatvorm tõusis MTB-harrastajate seas populaarseks. Trailforksi rakenduse kasutajate ja sellega koos kaardistajate arvu kiire kasv tõstis selle domineerivaks lahenduseks, tõrjudes kõrvale konkureerivad alternatiivid. Tänapäeval on Rootsis OSM-is u 5000 km MTB-klassifikatsiooniga rada ja seda on juurde tulnud ainult u 1000 km viimase 5 aasta jooksul — Trailforks omakorda teatab Rootsi kohta u 42000 km MTB-klassifikatsiooniga rada.
Kontsentratsiooni paradoks
Top-kaardistajate osakaal kõigist MTB-klassifikatsiooniga radade muudatustest
Üks andmeanalüüsi huvitavamaid leide on rajakaardistuse äärmuslik kontsentratsioon:
- Top 33 kaardistajat (1,6 % kaardistajatest) on teinud 50 % kõigist MTB-muudatustest
- Top 160 kaardistajat (7,6 % kaardistajatest) → 80 % kõigist MTB-muudatustest
- Top 290 kaardistajat (13,7 % kaardistajatest) → 90 % kõigist MTB-muudatustest
Sama muster leidub paljudes teistes õnnestunud avatud / ühisloome projektides (Wikipedia, Linux).
Kontsentratsioon pole probleem, vaid tavaline nähtus avatud ja ühisloomel põhinevates projektides. See paistab edasi selles, et panustajad (kaardistajad) on väga väike hulk (selgelt alla 1%) võrreldes kaardi kasutajatega. Kaardistajaid on vaja piisavas koguses, aga kontsentratsioonil on ka eeliseid:
- Järjekindlus: Kogenud kaardistajad tunnevad tagimise standardeid ja nende eeskuju juhib kõigi kaardistajate tegevust
- Kaetus: Süstemaatiline töö tagab piirkondliku kaetuse, nn long tail kaardistus jätkab siis seda
- Asjatundlikkus: Tuhandeid muudatusi teinud on arendanud kaardistamises sügava oskuse
Piirkondlik mõõde
Kaardistus pole ühtlaselt jaotunud:
- Suurte linnapiirkondade (Helsingi, Tampere, Turu, Oulu, Jyväskylä) ümbrused on intensiivselt kaardistatud
- Top-kaardistajad keskenduvad sageli oma kodukandile, lähipiirkondadele ja piirkondadele, kuhu puhkustel reisivad
- Hõredamalt asustatud kõrvalises paigas on vähem kaardistajaid, aga ka radu on vähem
- Aktiivsetes piirkondades kümneid kaardistajaid üksteise peal, vaiksemates piirkondades mõni üksik
See on loomulik tulemus sellest, et kaardistajad leiavad ja märgivad radu oma rattasõidupiirkondades. Sageli saab juba üksainus väga aktiivne kaardistaja uues piirkonnas mõne aastaga piirkonna kaardistuse heale tasemele.
Kestlikkus ja pühendumus
Kogukonnaprojekti edu sõltub sellest, kas inimesed jäävad kaasa.
Top-kaardistajate pühendumus
Kõigi aegade top-kaardistajatest on väga märkimisväärne osa endiselt aktiivsed, kuigi tavaliselt toimub kogukonnaprojektides märkimisväärne loomulik vahetumine, kui inimeste huvid ja käsutuses oleva aja hulk aastatega muutuvad.
- Top 10: 80 % endiselt aktiivsed (8/10)
- Top 20: 85 % endiselt aktiivsed (17/20)
- Top 100: 59 % endiselt aktiivsed (59/100)
- Top 200: 61,5 % endiselt aktiivsed (123/200)
NB. Top XX tähendab kõige aktiivsemaid MTB-kaardistajaid kõigist aastatel 2007–2025 tehtud muudatustest.
Aktiivsusajad
- Keskmine aktiivsus: 6,4 aastat
- Mediaan: 6,0 aastat
- Pikim aktiivsus: 18 aastat (alates 2007)
- Üle 10 aasta aktiivsed: 16 kaardistajat
Ajastute järjepidevus (top 100)
| Ajastu | Alustanuid | Endiselt aktiivsed | Järjepidevus |
|---|---|---|---|
| eel-algus (enne 2013) | 11 | 7 | 63,6 % |
| Start (2013-2017) | 16 | 5 | 31,2 % |
| Bikemap (2018-2019) | 13 | 8 | 61,5 % |
| Trailmap (2020-2023) | 55 | 34 | 61,8 % |
| Trailmap v2 (2024-2025) | 5 | 5 | 100 % |
Muud tähelepanekud
Pikk saba (top 290-500)
Top 290 katab 90 % kaardistusest. Järgmised 200 kaardistajat (top 290-500) esindavad aktiivset keskmist taset — regulaarset piirkondlikku kaardistust ilma tippmahuta. See kiht on piirkondliku kaetuse seisukohalt tähtis.
Lisaks lisavad 243 madala panusega kaardistajat (≤5 muudatust) ja 1878 mitte-MTB-kaardistajat detaile ja teevad muudatusi geomeetrias.
Hooajalised kõikumised
Augustis 5x rohkem märkeid kui veebruaris (19814 vs 4013). Talvine kaardistus on siiski üllatavalt märkimisväärne: sellele pole veel head seletust leitud, tõsi, uurimata on veel mtb:winter ehk talvine MTB-klassifikatsioon.
Andmete kvaliteet
- 99,1 % kasutab kehtivaid mtb:scale-väärtusi (ainult ~0,9 % vigaseid märkeid)
- 78,6 % radadest (path) loodud mtb:scale-märkega kohe versioonist 1 — väga kõrge MTB-kaardistajate aktiivsus, kuigi osa uusi segmente sünnib olemasolevate radade tükeldamisest
- 36 % radadest sisaldab width-märget (laius) — juba üsna hea, kuigi rohkem oleks soovitav
- Muudatused: 52 % geomeetriat, 48 % silte — pidevalt nii uue kaardistust kui ka olemasoleva parandamist
- 21401 muudatust puudutab mtb:scale-väärtuse muutusi (5 % kõigist muudatustest) — märkimisväärne, aga mitte "edit wars"-tüüpi vaidlustegevus
Lõppsõna
Tänud kõigile kaardistajatele, nii tänastele aktiividele kui ka neile, kes on aastate jooksul OSM-i andmebaasi paremaks muutnud. Koos oleme saanud korda saata üsna väärtusliku lõpptulemuse!
Kui mõni kaardistust ja kaardistajaid puudutav küsimus vaevab, saada e-kiri: markus miuku trailmap.fi.
See analüüs põhineb terviklikul OpenStreetMapi ajaloo analüüsil Soome kohta, hõlmates kõiki mtb:scale-märkega radu ajavahemikust 2007–2025. Kokku analüüsiti 430672 versioonimuudatust ja 166759 unikaalset raja/rööpa segmenti, et mõista, kuidas Soome MTB-rajakaart sündis.
Kõik kasutajanimed on privaatsuse kaitsmiseks välja jäetud, kuigi OSM-i andmed on avalikud.