navigeerimine

---

Garmini spordikellad ja rattakompuutrid on ilmselt kõige levinumad seadmed, millega aktiivsed ratturid ja (raja)jooksjad oma sõite salvestavad, jälgivad teel vahemaad, kiirust jne ning navigeerivad marsruuti.

Garmin sobib navigeerimiseks eriti hästi oma mitmekülgsete võimaluste tõttu. Varem oli see just spordikellade seas lausa ületamatu, aga tänaseks on ka paljudele teistele markidele tulnud peaaegu samaväärsed võimalused. DC Rainmakeri 2024. aasta võrdlust Garmini, Hammerhead Karoo ja Wahoo vahel tasub lugeda, kui oled uut rattakompuutrit soetamas.

Garminit ostes tasub kontrollida, et see toetaks nii kaardi- kui ka marsruudinavigeerimist: kõige odavamad Garminid ja eriti "heaolu"-seeria kellad neid ei toeta, aga enamik välitegevuseks mõeldud mudeleid küll.

Garmini tõhus kasutamine navigeerimisel nõuab alguses veidi nokitsemist seadetega ja õppimist, kuidas seadme võimalusi kasutada. See juhend käsitleb Garmini kasutamist koos Trailmapi rakendusega, aga nõuanded toimivad kohandatult ka teiste rakendustega.

Garmin Fenix ja Edge

Ettevalmistused

Tee kõigepealt järgmised ettevalmistused (kui sa pole neid juba varem teinud):

• Registreeru Garmin Connecti teenuses, edaspidi "GC-teenus"
• Laadi Garmin Connecti rakendus oma telefoni
• Ühenda oma Garmini seade nii GC-teenuse kui ka rakendusega
• Registreeru Trailmapi rakenduses, veebiversioonis. Kasutaja seadete lehel vali "Yhdistä Garmin" ja järgi juhiseid.

Strava-teenus ei ole hädavajalik, kuid on soovitatav:

• Registreeru Strava-teenuses
• Garmin Connecti rakenduses vali "Settings --> Connected Apps --> Strava", et ühendada Garmin Stravaga ja Garminiga salvestatud sõidud liiguksid Stravasse automaatselt

Garmini kasutajaliides

Garmini seadme kasutajaliides ja põhitoimingud tasub vähemalt mõistlikul tasemel selgeks saada, et navigeerimine sujuks mugavalt. Garmini eri seadmetel on menüüstruktuur omanäoline, eriti rattakompuutrid ja kellad erinevad üksteisest märkimisväärselt. Kasutusjuhend ja selle abil seadme menüüstruktuuri sirvimine on peaaegu hädavajalik, et seadmega sina peale saada.

Kaardi ja navigeerimise seisukohalt olulised seaded ja funktsioonid on kahjuks laiali pillutatud mitmesse eri kohta, millest osa on veel päris raske üles leida.

Vähemalt järgmisi kohti tasub Garminis vaadata, kui õigeid alammenüüsid otsid: tegevusprofiilid ("activity profiles") ja nende alt navigeerimine ("navigation"), mille alt leiab sageli kaardi, navigeerimise ja marsruutimise (map, navigation, routing) seaded. Teine koht on põhitasemel otse kaart (map) ja / või navigeerimine (navigation). Kui navigeerimise alt leiad marsruudid (courses), siis sellest loendist paremast ülanurgast ("..."-nupp) leiab veel keskseid marsruudijuhiste seadeid — päris hästi ära peidetud!

Edge'i (vähemalt 1040) üldine navigeerimismenüü avaneb ainult koduekraanilt vajutades, aga järgmise taseme seadete (settings) nupu alt seda ei leia.

Kaart

Üks Garmini toredamaid külgi on võimalus sinna oma kaarte paigaldada. Radadel liikumiseks tasub paigaldada Trailmapi Garmini MTB-kaart ja võimalik et ka MML-i topograafiline kaart (arendanud hylly.org). Juhised mõlema kohta ja ka MTB-kaardid ise leiab sellest artiklist.

Kui tahad marsruuti koostada Garmini seadmega endaga (mitte ainult sinna marsruute laadida), siis tuleb Garminisse paigaldada / uuendada Garmini enda kaardid. Juhised leiad oma seadme kasutusjuhendist.

Uuematel Garminitel on lisaks mitmeid kaardiga seotud seadeid: need võivad olla kas tegevusprofiilide all või siis põhitaseme seadetes "navigation" ja "map" jaotises. Seadete mõju erineb eri seadmetel märkimisväärselt, seega tasub neid oma seadmega proovida ja otsida kõige sobivamad. Soovitan vähemalt järgmised läbi vaadata:

• Map theme & detail: mõjutab seda, milline kaart välja näeb ja kui palju detaile (nt hooneid) on näha
• Orientation: North up või Track up ehk kas kaart on alati samas asendis, põhi üleval, või pöördub kaart liikumissuuna järgi. Ise kasutan viimast, kui navigeerin Garmini järgi, ja esimest, kui marsruut on kaardil pigem toeks.
• Auto zoom: kas kaardi mõõtkava muutub liikumiskiiruse järgi
• Track & history line color: marsruudijoone ja läbitud tee värvid. Neid tasub katsetada eredas päikesevalguses, et leida enda silmadele sobiv värv eriti marsruudijoone jaoks.

Marsruudi viimine Garminisse

Trailmapiga joonistatud või Trailmapi kaardile laaditud marsruute saab Garminisse viia kahel viisil:

1. Traditsiooniline viis on salvestada Trailmapist kõigepealt GPX-fail ja seejärel viia see fail Garminisse, kas otse seadmesse või siis Garmin Connecti kaudu, kust selle saab seadmesse endasse saata. Ka vanemad Garminid toetavad seda, aga probleem on mitmes töövõttes, mida ülekanne vanemates seadmetes nõuab. Selle kohta leiab juhiseid Google'ist ja viise on mitu, sõltuvalt Garmini mudelist ja sellest, kuidas ülekannet teha tahad.
2. Uuem ja tunduvalt sujuvam viis on saata või sünkroonida marsruut otse Trailmapist. Allpool täpsem juhend ja nõuanded.

Marsruudi sünkroonimine Garminisse tähendab praktikas marsruudi saatmist Garmin Connecti (GC) teenusesse, kust see kas automaatselt või käsitsi liigub sinu Garmini seadmetesse, mille oled GC-teenusega ühendanud.

Trailmapis saab sünkroonida või saata järgmiselt:

• Marsruuti salvestades vali "tähe"-nupp; seda saad teha ka hiljem "reitit"-lehel, kus on näha kõik marsruudid. Selle valimisel sünkroonitakse marsruut automaatselt GC-teenusesse ehk alati kui salvestad Trailmapis marsruudile tehtud muudatused, uuendatakse uus versioon ka GC-teenuses ja sealt kuni Garmini seadmeteni välja. Seda marsruudi uuendamist tasub praktikas testida, sest eri Garmini seadmete vahel võib olla erinevusi.
• Marsruudi saatmine: marsruudi joonistamise režiimis nupust. See saadab marsruudi GC-teenusesse ühe korra, aga erinevalt eelmainitud "tähe"-nupust ei sünkrooni see marsruuti pidevalt.
• Raja või Strava tegevuse saatmine: ava kõigepealt rada kaardile ja siis vajuta rajale hiirega või puuduta puuteekraanil, vali loendist "lähetä Garminiin".

Marsruudi salvestamise dialoog ja tähe-nupp Marsruudi tutvustuskaart ja tähe-nupp

Kui marsruut või rada on GC-teenusesse viidud, lülita oma Garmini seade sisse või kui see on juba sees, vali menüüst "synkronoi". Kui sinu Garminil on Wifi (ja sellega ühendus), liigub marsruut seadmesse automaatselt, muul juhul toimub sünkroonimine Bluetoothi kaudu sinu mobiilseadme "Garmin Connecti" rakendusega, millega Garmin on ühendatud. Vanemad seadmed saab nendega kaasas olnud juhtmega arvuti külge ühendada ja "Garmin Expressi" rakendusega marsruudid sünkroonida.

Uuematel Garmini seadmetel liigub marsruut seadmesse üsna nobedasti Wifi või Bluetoothi kaudu, mis teeb nende kasutamise märksa mugavamaks kui 5 aasta tagustel Garminitel.

Marsruutide haldamine Garminis

Garmin Connecti teenust saab kasutada kas veebibrauseriga (Garmin Connecti teenus) või laadides "Garmin Connecti" rakenduse mobiilseadmesse. Marsruudid liiguvad tänapäeval automaatselt GC-teenusest uuematesse Garmini seadmetesse, aga kahjuks marsruutide kustutamine GC-teenusest EI kustuta neid Garmini seadmetest. Marsruute tuleb seega hallata eraldi nii GC-teenuses KUI KA Garmini seadmetes.

Marsruutide haldamine GC-teenuses käib nii:

• Kui lülitad Trailmapis marsruudilt "tähe"-ikooni seda vajutades välja, kustutatakse marsruut ka GC-teenusest
• Kui saatsid marsruudi või raja Trailmapist GC-teenusesse otse (ilma tähe-nuputa), siis kustuta see otse GC-teenuse loendist (Courses ehk marsruutide loend)

Lisaks pead marsruudi (kui soovid) eraldi oma Garmini seadmetest kustutama, selleks on 3 eri viisi:

1. Seadme enda kasutajaliides: mine "courses" ehk "marsruutide" loendisse ja vali sealt kustutatav marsruut. Puuteekraaniga Garminitel, nt uuematel Edge'idel, saab kustutada mitmel viisil: "pühkimine vasakule" nime kohal või paremast ülanurgast menüüst "delete", mille puhul saab valida mitu kustutatavat korraga. Kelladel on kasutajaliides seevastu veidi kohmakas: marsruut tuleb avada ja siis sealt valida "delete" ehk "kustuta".
2. Laadi oma mobiilseadmesse "Garmin Explore'i" rakendus. See töötab Garmini kellade ja navigaatoritega, mitte rattakompuutritega! Kui ühendad oma Garmini seadme sellega, saad alammenüüst "Library" -> "Courses" loendist vaadata, millised marsruudid sinu Garmini seadmes on. Marsruute saad kustutada kas sellest loendist parema ülanurga "Edit"-nupu abil (siis valid, millised kustutad, ja paremast alanurgast "Delete") või valides üksiku marsruudi ja selle "Edit"-nupuga sama. Pea meeles veel valida alammenüü "Devices"-lehelt oma seade ja käivitada sealt sünkroonimine "pöörlevate noolte" nupust — alles seejärel marsruudid tegelikult sinu Garminist kaovad.
3. Võid ühendada Garmini arvutiga, juhised on eespool "Kaardi"-peatüki juhiselingis Trailmapi lehtedele. Seejärel valid arvuti failihalduses "\Garmin\Courses"-kaustast nime järgi marsruudid, mida tahad kustutada, ja valid failihalduses "kustuta".

Praktikas toimin ise nii, et koristan aeg-ajalt üleliigsed marsruudid oma Garminitest ära, mitte iga sõidu järel, vaid alles siis, kui marsruutide loend seadmes on kasvanud liiga pikaks ja raskendab õige marsruudi leidmist. Garmin Edge'is kustutan marsruudid ülaltoodud loendi 1. variandiga ja Fenixi kellas 2. variandiga.

Navigeerimine praktikas

Jalgsi ja rattaga navigeerimine on veidi teistsugune kui autonavigaatoriga või Google Mapsiga linnas liikumine: ristmikud on mitmekesisemad ja rajad sageli looklevad. Seetõttu ei pruugi täpselt samasugune navigeerimisviis toimida.

Garminiga navigeerimisel on jämedalt kaks võimalust:

1. "Kaart, oma asukoht & marsruudijoon", mis meenutab veidi äärmiselt lihtsustatud traditsioonilist kaardi abil orienteerumist. Ehk ekraanil olevat kaarti ja oma asukohta kaardil võrreldakse sellega, mida silmad ees näevad. Tekib tõlgendus sellest, kuidas kaardi rajad või teed vastavad sellele, mis ees paistab. Marsruudijoon ütleb siis, kuhu peaks minema, ja selle põhjal järeldatakse ristmikel õige valik.
2. "Marsruudijuhised", mis on lähedane sellele, kuidas autonavigaator juhib ehk öeldakse, kuhu peaks pöörama. Suurema ekraaniga Garminid näitavad ka tükikest kaarti, mis aitab hoomata, kuidas pöörata tuleks. See toimib hästi lihtsatel ristmikel, aga keerulisematel rajaristmikel on vahel veidi raske hoomata.

Marsruudijuhiste näide

Kumb paremini toimib, sõltub kasutaja eelistustest ja ka alast (kas liigutakse radadel või teedel). Sellest rohkem järgmise osa lõpus "navigeerimise seaded".

Marsruudi navigeerimist saab alustada mitmel viisil, sõltuvalt seadmest. Garmini Edge'i rattakompuutritel valin kõigepealt põhitasemelt tegevuse ("activity profile"), mille peale aktiveerub tegevuse ekraan, ja siis tõmban puuteekraani ülalt alla, et kiirvalikud nähtavale saada, vajutan ekraani alaosa noolt korra paremale, et kiirvalikud näha: valin loendist "Find a Course" ja marsruutide loendist soovitud marsruudi ning "Ride"-nupuga laadib marsruut.

Fenixi kellas on valik veidi sarnane ehk kõigepealt tegevuse valik, aga siis vajutan esimesel ekraanil vasaku poole keskmist "UP"-nuppu, millega saan kiirvalikud nähtavale, sealt "courses" ja loendist valitakse taas soovitud marsruut.

Ma ei soovita valida "navigate to beginning of the course" või sarnast, mida Garmin alguses küsib, sest see toodab vahel päris üllatusliku marsruudi, mille muutmine on mitme nupuvajutuse taga.

Navigeerimise seaded

Navigeerimise seaded ja nende nimetamine erineb Garmini seadmetel. Üldiselt leiab siiski järgmisi seadeid: tegevusprofiili ekraanid ("data screen") ning kaardi ("map") ja "marsruutimise" ("navigation") seaded. Seadeid leiab osadel Edge-seadmetel ka "Courses" ehk "marsruutide" loendi paremast ülanurgast "..."-menüüst. Seadme kasutusjuhend tasub lahti võtta, kui otsid, kus need seaded sinu seadmes on — neid kõiki ei ole just lihtne leida.

Tegevusprofiili ekraanide seadetes ("data screens") vali kaart ("map") ühe ekraanina nähtavaks. Üldiselt on see vaikimisi juba sees. Garmini rattakompuutritel saab lisaks valida, mis infot kaardivaate alaosas näidatakse, nt kellaaeg, vahemaa, 10s võimsus jms.

Kaardi / marsruutimise valikutest on tähtsaimad järgmised:

• off course (warnings): see hoiatab ekraanil ja helisignaaliga, kui marsruudilt kõrvale kaldud. Üldiselt on see hea, aga kui kasutad marsruuti pigem soovituslikuna ja improviseerid nt täpse raja valikul, siis on see seade pigem tüliks.
• turn prompts / guidance / guide text: need seaded juhivad nn turn-by-turn juhiseid ehk juhiseid, kuhu ristmikel pöörata. Isegi kui kaart ei ole sõites seadme ekraanil nähtaval, saad nendega ekraanile teated alati, kui pööre läheneb.
• route recalculation: see arvutab sulle uue marsruudi, kui marsruudilt kõrvale kaldud. Radadel pigem tüliks, teedel sõites võib kasuks olla. Ise hoian alati väljas.
• course recalculation: variandid, mida Garmin pakub, kui marsruudilt kõrvale kaldud. Nt "prompt with auto re-route" tähendab, et Garmin küsib kõigepealt, kas soovid marsruudi järgimise "pausile" ehk ajutiselt välja panna, ja kui sa ei vasta, siis üritab ta uue marsruudi arvutada. "Auto pause" tähendab jälle, et marsruudi järgimine läheb ajutiselt välja — seda ise eelistan, kõige vähem tüli.

Navigeerimisviis on alati mingil määral maitseasi. Tasub siis eri seadeid praktikas katsetada, nii selgub, mis endale sobib. Tasub ka veenduda, et route calculation (kui seda kasutada tahad) toimib soovitud moel; MTB-rajakaart ei ole nn marsruutiv, seega peab siis olema laaditud ja aktiivne mõni Garmini enda kaartidest.

Aladel, kus liigutakse radadel, eelistan ise "kaart ja marsruudijoon" seadeid ehk olen välja lülitanud nii "turn guidance", "off course" kui ka "re-routing" funktsioonid. See annab vabaduse improviseerida ja näha alati kaardilt oma asukohta ja edenemist marsruudi suhtes, ilma et seade kogu aeg piiksuks ja näitaks igasuguseid hoiatusi (ja takistaks seega nägemast kõige tähtsamat ehk kaarti ennast!). Maanteerattaga jälle lülitan "turn guidance" ja "off course" sisse (nt Edge 1040 lubab need seaded per "activity profile" ehk ala kaupa), mille peale tulevad selged juhised pöörete kohta ja navigeerimisele ei pea nii palju keskenduma. Gravel on minul sageli veidi seal vahepeal ja marsruudist sõltuvalt võin seadeid vahetada, üldiselt on siiski vähemalt "off course" sees.

Praktiline navigeerimine

Jooksen ja sõidan palju uusi marsruute, ka selliseid, kus ma ei tunne varasemast ei radu ega teid. Sageli ka improviseerin lennult ehk muudan planeeritud marsruuti kas veidi või rohkem selle järgi, millised rajad või teed huvitavad, või tahan ehk mõne planeerimata "rebasesilmuse" tiirutada või jätta mõne planeeritud marsruudiosa sõitmata.

Kui olen sõidul, ei peatu ma meelsasti imestama, kuhu peaks minema, vaid liigun pigem tavakiirusel, veidi muidugi aeglustades, kui marsruuti tuleb muuta.

Nende vajaduste jaoks olen leidnud kõige toimivama kombinatsiooni, kus marsruut on mul nii Garminis (Edge 1040 rattal, Fenix 6 Pro jalgsi) kui ka telefoni Trailmapi rakenduses. Peamiselt ja vähemalt lihtsad lõigud navigeerin Garminiga. Aga keerulisemad (tihe rajavõrgustik või muidu palju ristmikke või improviseerimine käib) navigeerin telefoniga: suurem ekraan, selgem kaart ja parem kasutajaliides aitavad palju siis, kui pead kaardil edasi liikuma ja valikuid lennult tegema.

Telefon on tavaliselt taskus, kas rattasärgi tagataskus või jalgsi kerges vöökotis, sealt võtan selle siis kas kätte või rattal kinnitan Quadlocki kinnitusega lenkstangi külge selleks ajaks, kui seda vajan (nii panek kui äravõtmine õnnestuvad mõlemad sõidu pealt).

Minu gravel-ratta setup

Järelmäng ehk kus sai liigutud?

Kui salvestad sõidu või matka Garmini seadmega, liigub see uutel seadmetel automaatselt GC-teenusesse (muidugi eeldusel, et oled seadme ja teenuse ühendanud). Sõite saab vaadata GC-teenuses, aga soovitan, et võtad kasutusele Strava-teenuse. Strava juhiste abil saad Strava Garminiga ühendada nii, et kõik su sõidud liiguvad GC-teenusest automaatselt ka Stravasse. Stravas on palju huvitavaid võimalusi: sõitude jagamine teiste inimestega, oma kuumuskaardid jne.

Strava saab ka Trailmapiga ühendada: logi kasutajana sisse ja ava kasutaja seaded Trailmapi veebiversioonis. Vali sealt Strava juurest "yhdistä". Pärast ühendamist saad ülamenüü (telefonis alamenüü) "Jäljet"-valiku alt leitava "Reittijäljet ja Strava" valikuga hõlpsalt oma sõite vaadata ja avada kaardile ühe või mitu või kõik mõnest ajavahemikust (kvartali kaupa).

Eelmainitud funktsiooniga on mõnus vaadata, kus millalgi sai sõidetud, kas või kohe pärast sõitu, kui tahad meenutada, millised olid parimad ja millised "ei jätka" rajad. Kohe pärast sõitu on ka kõige lihtsam teha OSM-kaardistust, kui sellest oled vaimustunud (selleks on Trailmapis ka funktsioon OSM iD-editori käivitamiseks nii, et rada on juba laaditud).

Sõit kaardil