Varasemas postituses mõtisklesin, milline on hea gravel-kaart, ja võrdlesin populaarsete rakenduste (Komoot, Strava, RideWithGPS, Trailmap) kaartide kasutuskõlblikkust gravel-sõiduks. Nüüd on järjekord marsruudi planeerimise funktsioonide võrdlusel. Nagu viimati lubasin, üllatusi on pakkuda…

Marsruudi planeerimise keskne funktsioon on automaatne marsruutimine, see tähendab: kui klikid lisaks lähtepunktile marsruudipunkte marsruudi äärest, siis rakendus ehitab sulle automaatselt marsruudi, mis kulgeb nutikalt mööda teid ja osalt ehk ka mööda radu. Heas rakenduses saad öelda, millist marsruutimist tahad: maastikurattasõit, rajajooks, gravel, maanteerattasõit jne. Testitud rakendustest toetavad teised mitut eri marsruutimisprofiili, välja arvatud RWGPS, mis toetab ainult "cycling"-profiili, mis on praktikas maanteerattasõidu-kesksem, aga mitte täielikult, mis teeb selle marsruutimise üsna ettearvamatuks.

Kui marsruutimisprofiil on valitud, siis on marsruutimise ülesanne leida marsruudipunktide vahele lühim marsruut nii, et see sobiks valitud marsruutimisprofiiliga. See kõlab lihtsalt, aga seda see pole, sest rakendus peab marsruudi leidmiseks tegema kompromisse (lühim vs kriteeriumidele kõige sobivam). Siin erinevad rakendused märkimisväärselt, nagu ekraanipiltidelt näha.

Kui marsruudijoon on siis sündinud, peaks kasutaja suutma marsruuti hinnata: millistel teedel või radadel marsruut kulgeb, kas mõni osa marsruudist on selline, et kasutaja tahaks marsruudi kulgu muuta. Ja mis siis, kui mõni lõik ongi graveliga liiga raske sõita — kas sellele on olemas hea alternatiiv? Hea rakendus laseb kasutajal marsruudijoone alla piiluda, et vaadata, mida mööda marsruut läheb, ja rakendus võib kasutajale ka öelda marsruudi kohta tähelepanekuid ja hoiatusi, et kasutaja saaks kiiresti hinnata mõnda marsruudi osa (nt rajajuppi või metsateed, mille seisukorda ei teata). Erinevused on rakenduste vahel märkimisväärsed ka selles valdkonnas: osa ei räägi marsruudist praktiliselt midagi, teised kirjeldavad väga täpselt, millised teed marsruudile korjati.

Siis hinnangud rakendustele:

• RideWithGPS: Nõrk sooritus, marsruudid on küll sageli üsna turvalised, nt minnakse asfalti mööda kruusa asemel, aga siis, kui nurki lõigatakse mööda radu, sellest kasutajale ei öelda: kasutaja ei pääse marsruudijoone alla piiluma ja RWGPS ütleb tee pinna kohta ainult seda, kas see on asfalt või "midagi muud", ehk kõik alates kruusateest kuni lükatava juurikarajani läheb samasse kategooriasse. Radade jälgede käsitlemine on mitmekülgne, mis ilmselt selgitab, miks mõned sellest rakendusest siiski vaimustuvad.

RideWithGPS-i marsruut

• Strava: Väga lähedal RWGPS-ile selle vahega, et "gravel"-profiil marsruudib väga agressiivselt ka radadele. Ja Strava sellest kasutajale muidugi liigselt ei räägi, vaid nagu RWGPS nendib ainult, et osa marsruudist on "dirt"-pinnaga (ehk mis tahes peale asfaldi). Ekraanipildi näites marsruutis Strava peaaegu poole testmarsruudist mööda nõudlikke radu, mitu kilomeetrit lükkamist oleks ees ootamas… Strava tugevus on kuumuskaardid ja segmendid, millest kuumuskaart üksi ei ütle graveli kohta veel eriti midagi — töö all on Stravas ilmselt siiski parandusi.

Strava marsruut

• Komoot ja Trailmap on enamikul minu testmarsruutidest üksteisele väga lähedal. Suurim erinevus on tähelepanekutes ja hoiatustes, mida marsruudi kohta kasutajale öeldakse: Komooti tähelepanekud, nagu "restricted access" suusaraja aluse kohta, on raskesti tõlgendatavad (Komoot püüab öelda, et talvel suusahooajal seal sõita ei tohi...), kuna neid pole Soome jaoks eraldi kohandatud. Trailmap räägib väga täpselt marsruudi keerulistest osadest, riskiks muidugi see, et osa kasutajaid muretseb liiga palju. Teine suurem erinevus tuleb kaartidest, kus Trailmapi kasutatav MML-i topograafiline kaart toob kaardile täpsust, näidates näiteks usaldusväärsemalt, millal marsruut kulgeb elumajade õuest läbi.

Komooti marsruut

Trailmapi marsruut