Trailmap katab nüüd korralikult Eesti, Rootsi, Norra ja Taani. Vaikimisi kaart on igas riigis hübriidkaart, mis ühendab OpenStreetMapi ja riikliku kaardiameti topograafilise kaardi, ning rakendus koos juhenditega on saadaval kuues keeles. Ülejäänud Euroopa kaardid ja marsruudiarvutus on paigas olnud 2026. aasta kevadest.

Kui sa pole sellega varem kokku puutunud: Trailmap on kaardi- ja marsruudiplaneerimise rakendus neile, kes liiguvad asfaldilt väljaspool – maastikurattasõit ja gravel, rajajooks, matkamine. See sai alguse Soomes ja on ehitatud OpenStreetMapi peale.

Soome: 31 000 km kaardistatud radu

Soomes on OSMis üle 31 000 km klassifitseeritud üherajalist rada, mille on kaheteistkümne aasta jooksul kaardistanud enam kui tuhat inimest. Euroopas on absoluutarvudes ees ainult Itaalia ja elaniku kohta pole keegi lähedalgi. Seda ei teinud ükski ettevõte ega amet. Selle tegid kaardistajad, üks rada korraga. Kirjutasin sellest pikemalt OSM-kaardistuse 2025 postituses.

"Rajakaardistus" on selle jaoks liiga kitsas sõna. Alguses käis jutt maastikurattasõidust ja üherajalistest radadest, aga sama töö tulemusena tekkisid ka need andmed, mille peale planeeritakse graveli- või jooksuring: metsateed, terviserajad, katted, laiused. Soomes on maastikurattasõit ja gravel pigem üks pidev skaala kui kaks eri ala, ja paljud kõige aktiivsemad kaardistajad sõidavad mõlemat. Eesmärk on seega radadest laiem – et OSM oleks tõeliselt hea kaart metsas ja looduses liikumiseks, eriti rattaga.

Eestis, Rootsis, Norras ja Taanis on samad koostisosad: maastik, mingis vormis liikumisvabadus ja riiklikud avaandmed, mis on täpselt sama head kui Soomes. Õhem on OSMi rajaandmestik. Suur osa kaardistustööst on läinud hoopis suletud platvormidele, kus see teenib üht rakendust ega ole taaskasutatav.

Mis paneb kaardistajaid jätkama

Ühest vastust ei ole. Inimesed jätkavad kaardistamist siis, kui mitu asja klapivad korraga: nad näevad oma muudatust kaardil kohe, näevad marsruudiarvutust sellega arvestamas, saavad kaardistatust ise kasu, märkavad, et nad pole üksi – ja neil on rakendus, mis on alternatiividest tõesti parem.

Soomes langesid need tükid paika tasapisi, alates 2013. aastast, mil üks kaardistaja Tamperes pani püsti rajakaardi stiili, mis ehitati iga öö uuesti. Trailmap töötab sama põhimõtte järgi. OSMi andmed tõmmatakse igal hommikul ning kaart ja marsruudiarvutus ehitatakse neist uuesti. Silte loetakse täpselt, sealhulgas neid, mida enamik rakendusi üldse ei vaata. Hübriidkaart ühendab OSMi ja riikliku topograafilise kaardi, sest kumbki üksi ei piisa. Marsruudiprofiilide vahel saab valida ja neid peenhäälestada ning need kasutavad täpselt neid omadusi, mida kaardistaja lisab.

See pool on nüüd paigas kõigis neljas riigis. Kaardistajate kogukonda tarkvara aga ei loo. Ma saan jagada seda, mis Soomes toimis, ja kaardistamist toetada, aga igas riigis on vaja kohalikke inimesi, kes on valmis võtma päris rolli.

Üks tükk on puudu ka tarkvara poolel. Siltimine on raskem, kui see olema peaks, ja just siltimine on kõige olulisem. Teen selle lihtsamaks muutmiseks avatud lähtekoodiga projekti nimega BikeComplete. See on pooleli, sellest lähemalt hiljem.

Neli riiki, neli erinevat lähtekohta

Soome lähenemist ei saa ühelegi neist üks ühele üle kanda.

Rootsis on mets, maastik ja suur rattakogukond mitmes erinevas harus. Gravelisõitjad ja need, kes liiguvad mitme ala vahel, on kõige lähemal sellele, milles Trailmap juba praegu tugev on. Suur osa maastikuradade teadmisest asub pigem suletud platvormidel kui OSMis, ja just see auk tasub täita.

Norra on väljaspool tuntud mägede poolest, aga suur osa igapäevasest rattasõidust toimub ida ja lõuna metsades ning künklikul maastikul. Seal on OSM-kaardistus ja Trailmap praegu kõige tugevamad, ja seal on loomulik alustada.

Taanis on omanäoline gravelimaastik: põllumaa, väikesed teed ja vaiksed külavaheteed. Kaardiandmetes loevad seal kõige rohkem väiksemate teede kate ja laius, ja see mahub hästi selle sisse, mida OSM kanda suudab.

Eestis on metsa ja vaikseid kruusateid elukohtade lähedal. Sõidu poolest sarnaneb lähtekoht pigem Taani kui Norra omaga, ja sama kaardi- ja marsruuditöö kehtib.

Mida sa täna saad

Kaardi, mis loeb OSMi korralikult, selle asemel et joonistada iga rada sama joonena, kombineerituna sinu enda riigi topograafilise kaardiga. Marsruudiprofiilid maastikurattale, gravelile, maanteele ja jalgsi liikumisele, mis kasutavad katet, laiust ja raskusastet, mitte ei oleta neid. Marsruudianalüüsi, mis juhib tähelepanu sellele, mida kaardistajad on tegelikult kirja pannud. Rakenduse, juhendid ja tugimaterjalid sinu enda keeles.

Trailmap on freemium ja ma ütlen otse, kus piir jookseb. Kaart ise on tasuta – kogu kaart, kõigis riikides. Selle peale ehitatud lisavõimalused on see, mis arenduse eest maksab, ja olen eraldi kirjutanud, miks see nii üles on ehitatud. Teine pool loeb siin rohkem: kõik, mis kaardistatakse, läheb OpenStreetMapi, kus seda saab vabalt kasutada igaüks, sealhulgas rakendused, mis minu omaga konkureerivad. Just selles ongi mõte.

Mida ma palun

Uude riiki ei pääse reklaamidega. Sinna pääseb esimeste kasutajate kaudu.

• Proovi seda seal, kus sa sõidad, ja anna teada, mis on valesti või puudu.
• Kui sa kaardistad, anna teada, mis tüli teeb. See tagasiside kujundab BikeComplete'i.
• Kui tunned kohalikke sõitjaid, klubisid, üritusi või kaardistajaid, kes võiksid sellest kuulda, võta ühendust.

Ühest lausest piisab: support@trailmap.fi.