kaardistus

OSM-i id-editor, millega kaarti muudetakse

Trailmapi radade leidmiseks ja neil navigeerimiseks kõige paremini sobivate kaartide (nt "MTB kaart") kaardiandmestik pärineb OpenStreetMap-kogukonnakaardi (OSM) andmebaasist, mis on "joonistatud" (=kaardistatud) harrastajate jõul talgutööna. Kuigi "talgutööna" sündinud kaart ei kõla väga tõsiseltvõetavalt, on OSM-ist saanud nii kattev ja täpne, et see on levinud väga laialt neti eri teenuste kasutusse, ja kui tänavakaartides on tal tugeva otsese konkurendina Google Maps, siis rajakaartides ei ole tal ühtegi tõsiseltvõetavat globaalset konkurenti. Soomes on alternatiiviks MML-i topograafilised kaardid, aga neile joonistatud rajad on enamikus piirkondades nii vananenud kui ka kehvasti rajavõrgustikku katvad võrreldes OSM-i radadega (näide erinevustest selles kirjutises).

OSM-i andmebaas on avatud ja ühtviisi kõikide kasutatav, nii kommertsteenuste nagu kas või Strava, Garmin, Suunto või Komoot kui ka tasuta Trailmapi-taoliste teenuste kasutuses. See on märkimisväärne eelis võrreldes mõne muu kogukondlikkusel põhineva teenusega, nt ka Rootsis populaarne Trailforksi rajakaart põhineb kasutajate talgutööna kaardistatud radadel, aga Trailforksi andmebaas on ainult selle teenuse kasutuses ja kasutajate tehtud töö seega ainult Trailforksi ettevõtte kasutatav.

OSM-i kogukonnas on palju väga viljakaid ja kaardistamise saladustesse pikalt süvenenud harrastajaid, kelle töö viljana on kaardile saadud kattevalt teedevõrgustik, veekogud, hooned jne, kaardi "tüvielemendid". Kaart ei ole siiski veel valmis ja on vaja leida uusi kaardistajaid kaarti täiendama, eriti väiksemate detailide, nagu radade osas.

Iga üksikki hoolega tehtud lisandus või täpsustus kaardil on väärtuslik. Hulgas on jõudu ja väikestest ojadest sünnib suur jõgi. Nii ei pea kaardistajaks hakkamist mõtlema suure küsimuse ja pühendumisena millelegi, mis nõuab palju aega, et sellest kasu oleks. Praktikas nõutakse umbes tunni-paari pikkust seanssi alguses, et pääseda sisse kaardistuse alustesse, ja pärast seda käib uute radade lisamine või juba olemasolevate radade andmete täpsustamine kas või kohe pärast sõitu tehtuna mõne minutiga.

Alloleval videol on näide, kuidas varem sõidetud sõidu Stravast avatud GPX-rada kasutatakse abiks uue raja lisamisel OSM-i, ja tavakiirusel tehtud sooritus kestab napi paar minutit. Väga väike vaev kohe pärast sõitu tehtuna, kui sõidetud radade tehnilisus on veel värskelt meeles. Ise olen võtnud kombeks kohe pärast sõitu vaadata, kas sai sõidetud OSM-ist veel puuduvaid või klassifitseerimata radu, kui mõttes on kas või väike kahtlus, et võiks nii olla.

Uue raja lisamine Trailmapi teenuse kaudu OSM-i iD-editoriga

OSM on lai tervik ja selle üldine dokumentatsioon & juhised ei ole päris kõige lihtsamate hulgast. Rajakaardistuse jaoks ei ole siiski vaja kaardistusest ja OSM-ist õppida kui väikest osa. See kirjutis ja sellele lisatud juhised sihivad nimelt rajakaardistuseks vajaliku oskuse katmisele, nii välditakse vajadust uuel kaardistajal sukelduda sügavale OSM-i Wiki soppidesse.

OpenStreetMapi põhimõisted

OSM on veidi lihtsustades mahukas andmebaas, kus on kirjeldatud kõik OSM-il põhinevatel kaartidel paistvad kaardielemendid. OSM-il põhinevad kaardid võivad olla väga erineva välimusega, nt OSM-standardi kaart, mis on vaikimisi openstreetmap.org-lehel, ja Trailmapi "MTB kaart" näevad väga erinevad välja. Mõlemad põhinevad siiski samal OSM-i andmebaasi andmestikul, aga kasutavad erinevat kaardistiili. Kaardistiil kirjeldab, millised andmebaasi kaardielemendid kaardil näidatakse ja kuidas need kaardile joonistatakse. MTB kaardi eriline joon on rõhutada radu ja näidata näitlike värvidega nende tehnilisust (=sõidetavus maastikurattaga).

OSM-i andmebaasi kaardielemendid on punktid (node), jooned (way) ja alad (way, mis moodustab suletud silmuse). Igale elemendile saab seada seda kirjeldavaid tägisid (tag), mida tüüpiliselt on mõni kohustuslik, mõni väga kasulik ja siis lõputult valikulisi. Nende tägide abil saab määratleda nt et kaardile joonistatud joon on rattatee, mille kate on asfalt ja laius 3 meetrit, või siis teisi tägisid kasutades saab kas või määratleda, et tegu on 1,5 meetrit laia rajaga, mille maastikurattaga sõitmise nõudlikkus on väga lihtne ehk sellel saab sujuvalt sõita ka kitsamate rehvidega cyclocross-rattaga.

Praktikas tehakse uue raja lisamine OSM-i andmebaasi nii, et uus rada joonistatakse mõne OSM-i alternatiivse kaardieditoriga, mis meenutavad joonistusprogrammi. Kõige lihtsam neist on OSM-i iD-editor, mis on vaikevariant. Joonistamise toeks kasutatakse enamasti GPS-rada (GPX-failivormingus) ühelt või mitmelt varasemalt sõidult salvestatuna. GPS-raja abil saadakse rada joonistatud kaardile õigesse kohta. Lisaks joonistamisele kirjeldatakse raja omadusi jms tägidega. Lõpuks salvestatakse uus rada ja umbes ööpäev hiljem ilmub uus rada Trailmapi kaartidele kõikidele nähtavaks.

Miks just minu joonistatud rada ei paista Trailmapis?

Trailmap pärib öösiti uue OSM-i andmebaasi, kus on alati eelmise päeva kella 21-ks tehtud OSM-i andmebaasi muudatused, ja joonistab hommikul sellest uue kaardi teenusesse pakkuda umbes kella 7:30-ks. Uus rada paistab küll siis (kui just veebibrauseri vahemälu probleem ei nõksata).

Kui su joonistatud uus rada ei paista seega ka järgmisel päeval, siis põhjuseks võib olla veebibrauseri vahemälu. Selle saab ajutiselt välja lülitada, nt Chrome'is Menu --> View --> Developer --> Developer Tools ja veebibrauseri akna paremasse serva avanevast ülaosa loendist Network --> Disable cache. Siis lihtsalt kaardil zoomiga sisse ja välja aeglases tempos mõned korrad edasi-tagasi paneb üldiselt veebibrauseri uut rada näitama.

Teine viis vahemälu probleemi lahendada on kasutada kaht eri brauserit: kõigepealt sirvi kas või Firefoxi või Safariga piirkonda, kus uus rada on. Kui rada ei paista, siis poole minuti ootamise järel sama piirkonna vaatamine teise brauseriga, nt Chrome'iga. See lahendus töötab enamasti, sest Trailmapi server jõuab pärast esimest vaatamist vahepeal uued nn kaardipaanid uuendada, mis on siis pakkuda teises brauseris — ja selle teise brauseri vahemälus ei peaks ka olema vanu kaardipaane, kui sellega ei ole viimase ööpäeva jooksul seda piirkonda vaadatud.

Üksikasjalikud juhised alustamiseks

Järgmine kirjutis on jätkuks ülalolevale ja annab samm-sammult juhised sellest, kuidas kaardistusega alustada ja mida tuleb kaardistuses arvestada, loe siit >.

Kui alustatud on, siis edaspidi vajad kõige rohkem meelespead sellest, kuidas radu kirjeldatakse ("tägid") OSM-i andmebaasi, selle kohta juhised tabeli kujul siit >.

Rajajooksjate vaatenurgast näevad rajad veidi teistsugused välja kui maastikuratturite omast, erinevustest rohkem siin >.